Eesti arstieetika koodeks

Eesti arstieetika koodeksi pdf kujul saab alla laadida siit.

I Üldpõhimõtted

1. Arsti kutsetöö kõrgeim eesmärk on edendada ja kaitsta inimese tervist.

2. Arsti esmane kohus on osutada arstiabi igas olukorras oma pädevuse piires, austades
patsiendi inimväärikust, autonoomiat ja heaolu.

3. Arsti kohus on hoida kutsesaladust nii patsiendi eluajal kui pärast tema surma.

4. Arst suhtub kõikidesse patsientidesse võrdselt, usulised, rahvuslikud, sotsiaalsed ja
poliitilised tegurid ei tohi arsti tema kohustuste täitmisel mõjutada. Arst ei tohi
kasutada oma arstlikke teadmisi inimsuse vastu.

5. Arst käitub igas olukorras oma elukutse vääriliselt.

6. Arst peab hoolitsema oma füüsilise ja vaimse tervise eest ning hoiduma tegevustest,
mis võivad kahandada tema võimet osutada oma oskustele vastavat arstiabi.

7. Arst ei tohi ahistada patsienti psühholoogiliselt, füüsiliselt ega materiaalselt.

8. Arst ei tohi oma ravitöö eest saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või
kokkulepitud tasu.

II Arst ja patsient

1. Arst on oma arstlikus tegevus kohustatud kasutama kõiki kättesaadavaid patsiendile
vajalikke abistamismeetodeid ning vajaduse korral pidama kolleegidega nõu.

2. Arst peab selgitama patsiendile tema tervislikku seisundit ning saama vabatahtlikult
antud ja arusaamisel põhineva nõusoleku vajalike uuringute ja ravimenetluste
tegemiseks. Patsiendile antav informatsioon peab hõlmama teavet tema kohta käivate
andmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest (sealhulgas tervise infosüsteemis)
ning uuringute ja ravi vajalikkuse, võimalike erinevate raviviiside, samuti nende
võimalike kõrvalnähtude, tüsistuste ja ohtude kohta. Kui patsient tasub ravi eest ise,
tuleb teda enne selle hinnast teavitada.

3. Patsiendil on soovi korral õigus saada oma tervisliku seisundi kohta teisest arvamust.

4. Otsustusvõimetu patsiendi puhul tuleb teavitada tema seaduslikke esindajaid ja taotleda
uuringuteks ja raviks nende nõusolekut.

5. Vältimatut abi andes peab arst patsiendi tervise huvides tegutsema kiiresti oma parimate
võimaluste kohaselt, ootamata ära patsiendi või tema esindajate nõusolekut. Abi
andmisest põhjendamatu keeldumise korral vastutab arst võimalike tagajärgede eest.

6. Arst peab oma tegevuses lähtuma teaduslikust meditsiinist ja mitte kasutama
teaduslikult põhjendamata diagnoosimis- ja ravimeetodeid.

7. Arst peab eelistama oma patsiendi huve teaduslikele ja ühiskondlikele huvidele,
arvestades sealjuures ühiskonna reaalsete võimalustega.

8. Vajaduse korral peab arst patsienti abistama ja tema huve kaitsma ka tema usuliste või
vaimsete vajaduste rahuldamisel.

9. Kutsesaladusega kaitstud teavet võib vajalikus ulatuses avaldada ainult sama patsiendi
raviga seotud isikutele või teistele isikutele seaduses ettenähtud juhtudel, eelkõige ohu
korral teistele inimestele.

10. Arst annab endast parima, et kõik temaga koos töötavad isikud peaksid kinni
kutsesaladuse hoidmise nõudest ja tegutseksid vastavalt meditsiinieetika põhimõtetele.

11. Patsiendil on õigus juurdepääsule kõikidele tema tervise kohta kogutud andmetele,
sealhulgas tervise infosüsteemi edastatud andmetele. Samas peab arst austama patsiendi
soovi enda kohta kogutud teavet mitte saada.

III Arstipraktika

1. Arsti kohus on osaleda arstlike kutseorganisatsioonide tegevuses, pidevalt täiendada
oma erialateadmisi ja -oskusi ning jagada neid ka kolleegidega.

2. Patsiendi suunamisel teise arsti juurde ei tohi lähtuda materiaalse kasu saamise
eesmärgist. Arst ei tohi põhjendamatult määrata uuringuid ja raviprotseduure ega
vajaduseta suunata patsienti teiste arstide konsultatsioonidele.

3. Kliinilises uurimistöös osalev arst peab järgima biomeditsiinilise uurimistöö eetilisi
põhimõtteid ning osalema ainult inimuuringute eetikakomitee poolt heaks kiidetud
uuringutes, mis teostatakse vastavalt uuringuprogrammis kirjeldatud protokolli
nõuetele.

4. Arst peab tegema kõik endast sõltuva, et tema poolt tervise infosüsteemi sisestatav
informatsioon oleks piisav, tegelikkusele vastav ning vajaduse korral uuendatud.

5. Eksperdi ülesandeid täitev arst peab uuritavat oma rollist teavitama. Raviarst ei saa
olla eksperdiks oma patsienti puudutavas kohtuarstlikus, töövõime- või muus
ekspertiisis.

6. Arst tohib tunnistustes, õiendites ja ekspertiisides kinnitada ainult seda, mida ta
vaatluse, kogutud andmete ja kaalutluse alusel arvab end olevat õigustatud tegema.

7. Arst võib oma vastuvõtust teavitades avaldada oma nime, teaduskraadi, eriala,
ametinimetuse, vastuvõtu aja ja koha ning kontaktandmed. Sobimatu on oma
vastuvõttu reklaamida sagedase ja pealetükkiva kuulutamisega ning oma isikut esile
tõsta.

8. Arstil ei sobi osaleda mis tahes diagnoosimis- ja ravimeetodite, ravimite ja teiste
kaupade kommertsreklaamides meedias, kus tarbijate mõjutamiseks kasutatakse ära
arsti ameti ja isiku autoriteeti ning usaldusväärsust.

IV Arstide kollegiaalsed suhted

1. Arst peab suhtuma oma õpetajatesse austuse ja tänuga.

2. Arst peab suhtuma kolleegidesse austuse ja lugupidamisega. Tuleb hoiduda
ebakorrektsest käitumisest teise arsti suhtes ja alandavatest märkustest tema isiku,
teadmiste, oskuste ning kutsetegevuse kohta.

3. Ebaselgetel juhtudel on arst kohustatud konsulteerima kolleegidega. Teine arst peab
kolleegi nõustama oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt, tehes seda kas vahetult
või elektrooniliste kanalite kaudu. Ka pärast konsultatsiooni saamist vastutab raviarst
ikkagi täielikult tehtavate otsuste, ravi ja soovituste eest.

4. Vajaduse korral kutsutakse kokku eriarstidest koosnev konsiilium, mille otsus on
arstile siduv.

5. Arstliku tegevuse käigus tekkinud lahkarvamusi on arstid kohustatud lahendama
eelkõige omavahel. Arst ei pöördu kolleegidega tekkinud lahkarvamuste
lahendamiseks ajakirjanduse poole. Eetilised probleemid lahendatakse vastavalt Eesti
Arstide Liidu põhikirjale.

6. Arst ei tohi tähelepanuta jätta kolleegi tervislikust seisundist, erialase ettevalmistuse
tasemest või muudest asjaoludest tingitud ebapädevust või ebaprofessionaalsust, kui
see võib ohustada praeguste või tulevaste patsientide heaolu. Sellisel juhul on iga arsti
kohus sekkuda ja vestelda kolleegiga ning pakkuda oma abi. Kui sellest pole kasu,
tuleb probleemist teavitada kolleegi administratiivset ülemust või Eesti Arstide Liidu
eestseisust.

7. Teaduslike uurimistööde avaldamisel peab arst tagama tulemuste õige esitamise ning
osutama kolleegide panusele kaasautoritena

 

Kohtupsühhiaatriaeksperdi eetikajuhised

WPA Code of Ethics